Выделение газов из ядра комет

• Автор: Рийвес В.Г.
• Шифр специальности: 01.00.00
• Научная степень: Кандидатская
• Год защиты: 1950
• Место защиты: Тарту
• Количество страниц: 48 с.

Gaaaide erltumlne komeetldes.

VoRiivee.

' 1« Gaaside erltualse teoreetilised alueed«

Otsesed va'atlused tôendavad, et gaasid, milleet koosnevad komeétide kootna ja saba ei oie alatiseks seotud komeediga vaid hajuvad'pideva vooduna œaailmaruumi. Kuna gaasilised moo-dustised on koraeetide juuree eiieki vaadeldaved küllaltki pik-kade ajavahemikkude vältel, eiia tuleb Järeldsda, et need aai-luvad vaid komeedis järjest Juurde tekkiva gaasilise aine arvel. Ei oie kahtlust,-et gasside pidevaks allikaks saab olla ainult

komeedi püsivaim osa tema tahkest einest kooenev tuum

jârgneb, et tuuma tahke aines peab sisaldama ka teataval hul-gal gsase, nie eealt nahtavasti P&ikese soojenduee môjul aega-misi välja immitsevad. Tahked kehad vöivad eiduda gaase

mitmel viisil, nagu seda ka tihendi^ses komeetidega on juba Levin

[l] eeile toonud. Nii nâiteks voivad gaasimoiekulid asetseda téhke keha kristallvBre aatomivahelises ruumie, milliat nähet nimetatakse abeorptsioonike. Kuid tahke keha vôib eiduda gaasi ka oma mikropragudes kas adsorptsiooni teel vôx iihendadeB gaaai-molekule koguni keemilieelt- kemsorptaioon, Tegelikkudes oludes môjuvad mitmed eelmainitud teguritest korraga, kuejuures sellist komplektset nähet nimetatakse iildiselt sorptaiooniks. Kuna sorpt» sioon koosneb mitmeet juba omaette keerukaet.üksikprotsessist, mille omavaheline eeostue on tavaliselt tundmatu, siis on vôi-matu püstitada eorptsiooni kohta lildkehtivat teooriat ja tuleb paratamatult leppida ligikaudsete poolempiiriliate seostega.

Nii kasutaeki Levin [l] ja Vorontsov-Veyatninov [2] komeedi tuumast eritùva gaasihulga maaramiseks jë.rgmist valemtt
, ifâiT a.
■^n°inïarRf ... ,1?
kue X on tuuma Uhikull8elt pinnalt ajaühikus erituv gaasi-hulk, K0 - sorbeerunud gaasi kontsentrateioon tourna aines ,
Q - gaasikonstant, 5 - tuuroa absoluutne temperutuur , je
- gaasi molekulaarkaal ja a&0 - aktiyiseermisenergia. See nn. vaba auramiae valera on tuletatud gaaside.kineetiliaest te-ooriast eeldusel, et aine œolekulidel eeotud olekust vabaeee gaasilisse oiekusse üleminekuks on vaja omada kineetiiist energiat, raie iiletab teatava algenergia- aktiviseerimiaenergia, ja et aolekulide liikuraine toiraub igal pool^takistamatult. Teieelt poolt ei ole.aga kahtiust et tuuraa tahke aines aval-dab takietust teœas liikuvatele gassimolekulidele. Selle tôt-tu valera ^.(l) saab kehtiv olla vaid siis, kui gaaside eritu-• raine leiab aset tourna küllaldaselt pinnal&hedatest kihtidest, kus keskkonna takistus on veel vaike ja gaaside vabanemist maaravad pearai6elt ainult sorptsiooni jôud , mis avalduvadki aktiviseerimisenergias. Gaaside valjatungimist sügavamatest tuuraa kihtidest hakkab aga oiuliselt môjutama keskkonna ta--kistus. Viimane paüseb seda kiiremini tnojule, raida euurem ta on ja raida kiiremini toimub vaba auratnine. Auramise kiirus ehk aegühiku v<el aurustuva aine kihi paksus valem(l) jür-gi 'X-/n0 on sôltuv ainuükei molekulaerkaalust fv , akti-viseerimisenergiaBt c£0 ja téraperatuurist r . VBttes aluseks

komeetides esinevate gaaside puhul Levini [3] leitud kesk-mist aktivieeerimiBenergiat. «kfô = 4500 cal/mol vBib arvutada
auramiskiirusena & 5 cm/sek ehk 4.3 km/paev kui CJ =300°
n-o
Ja jju = 50, mis vastaved enamvâhera tBelistele olukordadele tavalistee komeetidee. Leitud auremiekiirus on niivBrd suur, et kui keskkonna tskistuet komeedi tuuma vôtta vûrdseks vaid lahtise liikuva takistusega Bhu ^oolamisele / efektiivne difuBi-oonikoefitsient JD = 10^ cm2/sek/ 8ii8 juba ®5ne minuti+) mbbdudes auramise algueeBt keskkonna takistue omab oluliet oBju gaaeide eritumisele. Kompaktse ainese takiatus on aga kaugelt suuretn f riagu hiljeœ selgu.b, komeetide tuumae t5e-nàoselt 0.1 cm^/pàev / ,ja sellele vaBtavalt lühem ka ajavahe-mik, mille v<el vaba auramine Uksinda mdërab gaaeide desorpt-eiooni intensiivsuse. Sellises olukorra8 ei oie kahtlust, et pidevat gaaside erituraiet komeetides reguleerib pearaiselt keskkonna takistuse mîtte aga aorptsiooni jôud. îîuidugi on vSimalik valemit (l)ka tlldisemalt kasutada desorptsiooni intensiiveuse temperatuurist sôltuvuse kirjelaamiseks.ro&ara-tes temas esinevaid konstante empiiriliselt. Kuid sellisel juhul on ta vaid tavaline interpolateioonivalem, mi6 ei osa mingit fUüsikaliat sisu ,}a jiâtàb p&àlegi m&aramatuke desorpt-sioonikaigu sSltuvuee ajaet.
K&esolevas pütitakse gaaside eritumist komeetides kàsi-tella üldiseroalt difu6iooniteooria alusel. Olgu aga„.t&henda-
+ ^ See on hinnatud difusiooniteooriast.tuletatava seose abil t = oô :